
Autoriõigus © 2008, 2009, 2010 Volker Lanz
Ketaste, partitsioonide ja failisüsteemide haldamine.
Sisukord

KDE partitsioonide haldur on tööriist, mis aitab hallata kettaseadmeid, partitsioone ja failisüsteeme sinu arvutis.
See võimaldab vähese vaevaga luua uusi partitsioone, luua failisüsteeme uutel või olemasolevatel partitsioonidel, kopeerida, liigutada või kustutada partitsioone, samuti muuta partitsioonide suurust andmeid kaotamata.
Töö tõhusamaks tegemiseks kasutab partitsioonihaldur väliseid tööriistu, mis tagavad paljude failisüsteemide toetuse. Täpsemalt kõneleb sellest osa “Nõuded”. Tõenäoliselt on failisüsteemide toetuseks vajalikud tööriistad juba sinu arvutisse paigaldatud.
Varunda alati andmeid!
Partitsioonihalduri loomisel on pandud suurt rõhku andmete terviklikkuse tagamisele. Siiski valitseb seadme partitsioonitabeli või partitsioonide muutmisel alati teatav oht. Ka partitsioonihalduris endas võib olla vigu, kuid mõjuda võib ka ootamatu voolukadu või mõni probleem riistvaraga.
Seepärast tuleks alati tagada oluliste andmete varukoopia olemasolu, enne kui hakata kasutama sellised tööriistu nagu partitsioonihaldur.
Rakenduse autorid ei võta endale vähimatki vastutust selle eest, kui kaotad partitsioonihaldurit kasutades andmeid.
Partitsioonihaldur kasutab oma tegevuse loogilisel liigendamisel operatsioonetöid ja käske. Täpsemalt kõneleb neist sõnastik.

Lisaks põhivaatele, mis näitab parajasti valitud seadet graafilisena ja puu kujul, kasutab partitsioonihaldur Qt™ “dokividinaid” ehk paneele, kus kuvatakse mõningat teavet ja võimaldatakse langetada valikuid. Allpool ongi näha partitsioonihalduri peaaken.

Menüüriba: menüüriba pakub mõningaid tavapäraseid ja mõningaid rakendusele spetsiifilisi menüüsid toimingute sooritamiseks. Kõiki käske kirjeldab üksikasjalikult Peatükk 3, Käskude seletused.
Tööriistariba: partitsioonihalduri tööriistariba on KDE 4 standardne tööriisariba. Seda saab igati kohandada, millest kõneleb täpsemalt “Menüü ”.
Seadmete paneel: see paneel näitab kõiki sinu arvutis leitud seadmeid, millega partitsioonihaldur suudab midagi ette võtta. Seadme valimine paneelil võimaldab seda näha või muuta graafilises või puuvaates.
Seadme graafiline vaade: siin näitab partitsioonihaldur graafiliselt parajasti valitud seadet. Kõigile seadme partitsioonidele on eraldatud oma kastike, milles näeb seadmeosa nime (“sda1” pildil oleva seadme esimese partitsiooni puhul) ning teavet kasutuse kohta (pildil tumelilla ala).
Laiendatud partitsioone eristab visuaalselt nende ümber tõmmatud lisapiire (pildil heleroheline).
Partitsiooni saab valida sellele seadme graafilises vaates klõpsates. Topeltklõps avab partitsiooni omaduste dialoogi. Paremklõpsuga saab avada partitsiooni kontekstimenüü.
Seadme puuvaade: siin näidatakse täiendavat teavet valitud seadme kõigi partitsioonide kohta. Parajasti valitud partitsioon on esile tõstetud. Topeltklõps partitsioonil avab partitsiooni omaduste dialoogi. Paremklõpsuga saab avada partitsiooni kontekstimenüü.
Teabepaneel: siin näeb üksikasju parajasti valitud seadme või partitsiooni kohta. Vaikimisi seda ei näidata.
Ootel operatsioonide paneel: siin on kirjas kõik operatsioonid, mis täidetakse, kui valid menüükäsu → .
Siinsel pildil on üks ootel operatsioon. Kui kasutaja otsustab selle täita, kontrollitakse /dev/sdb3 failisüsteemi terviklikkust ja vajadusel seda parandatakse.
Olekuriba: siin näeb, kui palju operatsioone on parajasti ootel.
Logi väljund: siin näeb logi. Tavalistele kasutajatele ei ole sellest kuigi palju abi, mistõttu see ei ole ka vaikimisi näha.

Allpool selgitatakse partitsiooni suuruse muutmist, kui see on liiga täis saanud. Järgneval pildil on näidatud algset olukorda enne suuruse muutmist.

Seadme “/dev/sdb” partitsioonil “sdb2” on vaba ruumi veel õige napilt, samal ajal kui teisel partitsioonil “sdb1” jagub seda päris ohtralt. Seepärast tundub mõistlik muuta esimene partitsioon mõnevõrra väiksemaks ning kasvatada partitsiooni “sdb2”, et sel oleks vaba ruumi enam.
Märkus: ühendatud partitsioone ei saa muuta.
Siinsel pildil on mõlemad partitsioonid parajasti ühendamata. Kui mõni neist peaks olema ühendatud, tuleb need kõigepealt lahutada menüükäsuga → .
Kõigepealt tuleb partitsiooni kasvatamiseks sellele ruumi teha, niisiis tuleb alustada “sdb1” kahandamisest. Klõpsa partitsioonil ja vali menüükäsk → (Ctrl+R) . Ilmub järgmine dialoog:

See dialoog võimaldab partitsiooni suurust muuta mitmel viisil. Võib lohistada näiteks parempoolset pidet, kuni partitsioon on vajaliku suurusega, aga võib ka sisestada suuruse tekstikasti Suurus. Veel üks suurust täpsustada on klõpsata noolekestele tekstikasti kõrval, kuid suuremate muutuste puhul on see üsna tülikas.
Millist meetodit sa ka ei eelistaks, näeb dialoog nüüd välja selline:

Kui klõpsad nupule , lisatakse uus operatsioon ootel operatsioonide nimekirja ning seadme graafilist ja puuvaadet värskendatakse, et see kajastaks uut olukorda:

Märkus: enne rakendamist näeb operatsioonide tulemuse eelvaatlust.
Kuigi peaaken kajastab seadme olekut pärast uue operatsiooni rakendamist, ei ole operatsiooni tegelikult veel sooritatud. Kuni operatsioonid on ootel, saab neid veel tagasi võtta (kasutades menüükäsku → (Ctrl+Z) või, kui soovid kõiki tagasi võtta, → ) või ka üldse väljuda partitsioonihaldurist, millisel juhul samuti midagi ei muudeta.
Nüüd on tekkinud veidi vaba ruumi kahe partitsiooni vahele, nii et on aeg “sdb2” liigutada ja kasvatada. Kõigepealt klõpsa “sdb2” peal ja vali taas menüükäsk → (Ctrl+R) . Uuesti ilmub suuruse muutmise dialoog, mis seekord näitab aga teist partitsiooni. Lohista vasakpoolne pide vasakule lõpp, et dialoog näeks välja niisugune:

Ole hoolikas ja kontrolli kindlasti, et tekstiväljal Vaba ruum ees seisaks ikka “0 MiB”, sest muidu jääb partitsioonide vahele pisuke vaba ala, mis läheb täiesti kaotsi.
Klõpsa taas nupule . Peaaken näeb nüüd välja niisugune:

See ongi selline, nagu soovitud, nii et vali menüükäsk → . Ilmub dialoog, mis pärib, kas ikka tõesti soovid ootel operatsioonid teostada. Anna oma kinnitus ning partitsioonihaldur asub tööle.

Operatsioonide teostamise ajal võid klõpsata iga operatsiooni ees plussmärgile, mis näitab konkreetseid töid, millest operatsioon koosneb, ja sedagi, millist parajasti täidetakse.
Partitsiooni suuruse muutmine sel viisil, nagu eespool muudeti “/dev/sdb2” suurust, tähendab alati seda, et see tuleb kõigepealt liigutada vasakule, enne kui seda saab kasvatada, sest partitsioone ei saa kunagi otse vasakule kasvatada. Paraku võtab suuremate partitsioonide liigutamine alati mõnevõrra aega. Pole sugugi ebatavaline, kui sellele kulub mitu minutit või isegi rohkem.
Lõpuks on kõik operatsioonid edukalt teostatud:

Klõpsuga nupule saab edenemisdialoogi sulgeda ja naasta peaaknasse. Partitsioonihaldur uurib nüüd uuesti sinu seadmeid, nii et see võib võtta mõne hetke.
Kui tunned huvi teostatud operatsioonide üksikasjade vastu, võid klõpsata nupule . Siis näeb üksikasjalikku aruannet, mis luuakse alati (ja mida jooksvalt uuendatakse), kui partitsioonihaldur operatsioone teostab:

Aruanne pakub eriti huvi siis, kui operatsioonide teostamisel esines tõrkeid. Aruanne näitab kõiki operatsioone, kõiki töid ja kõiki väliseid käske, mida kasutati, nii on sellest probleemide tuvastamisel palju abi.
Aruande võib salvestada HTML-failina või avada välises veebilehitsejas.
Vihje
Salvesta alati üksikasjalik aruanne HTML-failina, kui operatsioonide teostamine nurjub tõrgete või hoiatustega. Sellest on abi näiteks siis, kui kavatsed anda veast teada KDE vigade jälgimise süsteemis bugs.kde.org, kuhu saad sel juhul aruande lisada.
Üksikasjade varjamiseks klõpsa uuesti nupule ning edenemisdialoogi lõplikuks sulgemiseks nupule .

Allpool kirjeldatakse partitsiooni kopeerimist. Eeldame, et eesmärk on kopeerida partitsioon ühest seadmest teise ja olemasoleva sihtpartitsiooni ülekirjutamine, kuid protseduur ei erine ka siis, kui kopeerid samas seadmes või tühjale alale.
Allpool näeb, milline näeb välja lähteseade:

Lähtepartitsioon on meie näites “sdb1”, mis on parajasti ühendatud, nagu näitab lukuikoon ühenduspunkti nime kõrval. Ühendatud partitsiooni ei saa kopeerida, mistõttu see tuleb kõigepealt lahutada. Klõpsa partitsioonil ja vali seejärel menüükäsk → .
Partitsiooni lahutamise järel lukuikoon kaob ja saad valida menüükäsu → (Ctrl+C) . See paigutab “sdb1” partitsioonihalduri lõikepuhvrisse ehk teisisõnu: “sdb1” on nüüd partitsioon, mis sihtkohta asetatakse, kui valid menüükäsu → (Ctrl+V) .
Meie näites on kopeerimise sihtkohaks “/dev/sdc”. Klõpsa sellel seadmete paneelis. Selline näeb seade välja enne kopeerimist:

Partitsioon, mida soovime üle kirjutada, on “sdc5”. Kopeeritud partitsiooni asetamiseks sinna klõpsa sihtpartitsioonil ja vali menüükäsk → (Ctrl+V) . Näed, et partitsiooni kopeerimise operatsioon lisati ootel operatsioonide nimekirja. Pane tähele, et partitsiooni lisamisel ei ilmu erinevalt partitsiooni asetamisest tühjale alale mingit dialoogi. Asetatava partitsiooni alguse ja lõpu määrab kindlaks ülekirjutatav partitsioon.
Nüüd vali menüükäsk → ja partitsioon kopeeritaksegi. Täpsemalt kõneleb operatsioonide teostamisest partitsioonide suuruse muutmist käsitlev osa.

Allpool kirjeldatakse uue kõvakettaseadme ettevalmistamist operatsioonisüsteemi paigaldamiseks. Oletame, et ostsid uue kõvaketta ning kavatsed seda kasutada asendusena vanale, millel asuvad praegu sinu operatsioonisüsteemi ja andmete partitsioonid. Samuti soovid kasutada võimalust uue operatsioonisüsteemi paigaldamiseks. Vanast süsteemist ja kettalt uuele üleminek nõuab mitut sammu.
Allpool tähistab “/dev/sdb” vana ja “/dev/sdc” uut kõvaketast. Pilt näitab lähteseadme ülevaadet:

Uus seade näeb välja aga järgmine: Pane tähele, et sel pole veel kehtivat partitsioonitabelit, mistõttu kõigepealt tulekski see luua, valides menüükäsu → (Ctrl+Shift+N) :

Hoiatusdialoogis kinnituse andmise järel võid hakata uues seadmes partitsioone looma, klõpsates laiendatud partitsioonile ja valides menüükäsu → (Ctrl+N) . Alusta laiendatud partitsiooni seadme lõpus, kuhu hiljem lähevad kodu (home) ja saaleala (swap) partitsioonid:

Klõpsa nupule ning laiendatud partitsiooni loomise operatsioon lisatakse nimekirja.
Nüüd loo ülejäänud seadmes primaarne ehk peamine partitsioon, kuhu paigaldatakse ka operatsioonisüsteem. Anna selle käsutusse kogu seni tühi ala laiendatud partitsiooni ees.

Klõpsa oma valiku kinnitamiseks nupule . Uue peamise partitsiooni loomise operatsioon lisatakse nüüd operatsioonide nimekirja.
Kätte on jõudnud aeg kopeerida vana seadme kodu (home) partitsioon uue seadme laiendatud partitsioonile. Vali seadmete paneelis vana seade, klõpsa partitsioonile “sdb5” ja vali menüükäsk → (Ctrl+C) .
Nüüd mine tagasi uue seadme juurde ja klõpsa laiendatud partitsioonile. Vali menüükäsk → (Ctrl+V) . Ilmub järgmine dialoog:

See tundub juba enam-vähem sobivat, aga sa tead ette, et ei vaja nii palju vaba ruumi kodupartitsiooni järel, sest sinna tuleb hiljem luua saaleala partitsioon.
Sestap haara parempoolsest pidemest ning liiguta seda nii kaua paremale, kuni allesjääv vaba ruum asetatava partitsiooni järel vastab paremini sellele, mida vajab saaleala:

Nüüd on asjad korras. Klõpsa nupule dialoogi sulgemiseks. Operatsioonide nimekirja lisatakse uus operatsioon kopeeritud partitsiooni asetamiseks seadme “sdc” laiendatud partitsioonile. Pane tähele, et operatsioon kehtestab ühtlasi uue suuruse.
Lõpuks tuleb luua uus saaleala partitsioon “sdc” laiendatud partitsiooni lõppu. Pole mingit põhjust kopeerida olemasolevat saaleala partitsiooni seadmest “sdb”, sest saaleala ei sisalda vähimatki teavet, mis vääriks säilitamist. Loo lihtsalt uus partitsioon tüübiga linuxswap, mis täidab kogu seni tühja ala vastselt loodud kodupartitsiooni järel.
Peaaken koos kõigi operatsioonide ja “sdc” tulevase ülesehitusega näeb nüüd välja selline:

Kõik näeb välja täpselt nii, nagu vaja. Vali menüükäsk → , anna hoiatusdialoogis kinnitus ja oota, kuni kõik operatsioonid on teostatud. Täpsemalt kõneleb operatsioonide teostamisest partitsioonide suuruse muutmist käsitlev osa.
Sinu uus kõvaketas on nüüd valmis uue operatsioonisüsteemi paigaldamiseks.

Järgnevalt selgitatakse üksikasjalikult kõiki partitsioonihalduri käske. See on täiendus kasutajaliidese tutvustusele, mille andis Peatükk 2, Partitsioonihalduri kasutamine.

- → (Ctrl+Z)
Tühistab viimase operatsiooni, mis on lisatud operatsioonide nimekirja.
Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui operatsioonide nimekiri ei ole tühi.
- →
Puhastab operatsioonide nimekirja ilma neist ühtegi teostamata.
Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui operatsioonide nimekiri ei ole tühi.
- →
Teostab operatsioonide nimekirja operatsioonid. Selle käsuga rakendatakse kõik nimekirjas olevad operatsioonid, millega kirjutatakse kõik muudatused jäädavalt ketastele. Pärast operatsioonide teostamist nimekiri puhastatakse ning pole enam mingit võimalust neid tagasi võtta.
Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui operatsioonide nimekiri ei ole tühi.

- →
Lülitab seadmete paneeli näitamist sisse või välja.
- →
Lülitab ootel operatsioonide paneeli näitamise sisse või välja.
- →
Lülitab teabepaneeli näitamise sisse või välja. See paneel näitab kas parajasti valitud seadme või partitsiooni üksikasju.
- →
Lülitab logi väljundi paneeli näitamise sisse või välja.
- →
Näitab failisüsteemi toetuse dialoog. Selles saab üksikasjalikult teada, milliseid operatsioone saab millise toetatud failisüsteemi korral ette võtta.
Niisugune võib dialoog välja näha, kui paigaldatud on enamik väliseid tööriistu:
Sinine linnuke tähendab, et omadus on “toetatud”, punane rist aga, et “toetamata”. Mõned asjad on alati toetamata, näiteks saaleala failisüsteemi (linuxswap) kontroll, sest see on olemuslikult võimatu. Mõningaid võimalusi aga ei saa toetada väliste tööriistade puudumise tõttu. Nii on asi näiteks FAT-failisüsteemi nime kirjutamise puhul.
Kui oled paigaldatud partitsioonihalduri töö ajal uusi tööriistu, klõpsa nupule , millega sunnitakse peale paigaldatud failisüsteemi toetuse tööriistade olemasolu ülekontrollimine.
Seda, millist välist tööriista millise operatsiooni jaoks tarvis läheb, tutvustab “Nõuded”.
- → (F5)
Võimaldab värskendada seadmeid: selle käsuga sunnitakse partitsioonihaldur taas üle uurima kõik sinu arvuti seadmed. Sellest võib olla kasu näiteks siis, kui oled pärast partitsioonihalduri käivitamist ühendanud välise USB-kõvaketta.

- → (Ctrl+Shift+N)
Loob uue partitsioonitabeli: selle käsuga luuakse parajasti valitud seadmes uus ja tühi MSDOS partitsioonitabel. See kustutab kõik seadme partitsioonid ja neil olevad andmed, nii et selle käsuga tasuks ettevaatlik olla.
Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui seade on valitud ja ükski seadme partitsioon pole ühendatud.

- → (Ctrl+N)
Loob uue partitsiooni: avatakse uue partitsiooni loomise dialoog, kus saab määrata loodava partitsiooni tüübi, suuruse, asukoha ja failisüsteemi.
Palun arvesta, et seadme partitsioonitabel võib piirata seda, kui palju partitsioone saab luua. Näiteks MS-DOS partitsioonitabelid võimaldavad luua ainult neli peamist partitsiooni.
Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui valitud on seadme tühi ala.
- → (Ctrl+R)
Muudab partitsiooni suurus või liigutab seda: avatakse dialoog, milles saab olemasoleva partitsiooni suurust muuta või seda liigutada. Sõltuvalt partitsiooni failisüsteemis ja sinu arvutisse paigaldatud välistest tööriistadest ei pruugi olla võimalik kasutada kõiki kolme antud käsuga seotud võimalust, see tähendab partitsiooni liigutamist, selle muutmist väiksemaks (“kahandamist”) või selle muutmist suuremaks (“kasvatamist”). Vt. ka → .
Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui valitud partitsioon ei ole ühendatud ning selle failisüsteemi saab kahandada, kasvatada või liigutada. Laiendatud partitsiooni korral saab käsku kasutada ainult siis, kui ükski partitsiooni loogilistest osadest ei ole ühendatud.
- → (Del)
Kustutab partitsiooni, mis on parajasti valitud.
Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui valitud partitsioon ei ole ühendatud. Laiendatud partitsiooni korral saab käsku kasutada ainult siis, kui see ei sisalda ühtegi loogilist partitsiooni.
Hoiatus: võib kaasa tuua andmekadu
Partitsiooni kustutamine tähendab seda, et kõik partitsioonil leiduvad andmed hävitatakse.
- → (Ctrl+C)
Kopeerib partitsiooni, mis on parajasti valitud, partitsioonihalduri lõikepuhvrisse.
Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui valitud partitsioon ei ole ühendatud ning selle failisüsteemi saab kopeerida. Laiendatud partitsioone kopeerida ei saa.
- → (Ctrl+V)
Asetab partitsiooni partitsioonihalduri lõikepuhvrist parajasti valitud partitsiooni või tühjale alale.
Asetamisel tühjale alale ilmub dialoog, mis võimaldab asetatavat koopiat liigutada või kasvatada. Olemasoleva partitsiooni ülekirjutamisel dialoogi ei näidata.
Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui lõikepuhvris on parajasti partitsioon ning valitud on sobiv sihtmärk (kas partitsioon või tühi ala). Sihtmärk peab ühtlasi olema piisavalt suur, et mahutada lähtepartitsiooni, ega tohi olla ühendatud. Partitsiooni ei saa kopeerida iseendasse.
Hoiatus: võib kaasa tuua andmekadu
Partitsiooni asetamine olemasolevasse partitsiooni tähendab olemasoleva partitsiooni kõigi andmete hävitamist ja asendamist asetatava partitsiooni andmetega.
- →
Ühendab või lahutab partitsiooni vastavalt sellele, kas valitud partitsioon on parajasti lahutatud või ühendatud.
Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui on valitud partitsioon, mida saab ühendada või lahutada. Kui operatsioonisüsteem ei tea partitsiooni ühenduspunkti, ei saa seda ka partitsioonihalduris ühendada.
- →
Kontrollib partitsiooni: selle käsuga otsitakse valitud partitsioonis ja selle failisüsteemis võimalikke vigu ning püütakse leitud probleemid parandada. Ühtlasi muudetakse partitsiooni failisüsteemi suurust nii, et see täidaks terve partitsiooni.
Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui on valitud partitsioon, mida saab kontrollida ja mis pole ühendatud.
- →
Varundab partitsiooni: selle käsuga saab teha valitud partitsiooni failisüsteemist varukoopiafaili. Sinu käest päritakse, kuhu salvestada käsu aktiveerimise järel loodud tõmmisefail.
Loodud tõmmisefail on sektorite kaupa koopia partitsiooni failisüsteemist. See ei ole tihendatud ning sellele ei ole lisatud täiendavat metainfot ega päiseid, nii et seda saab väljaspool partitsioonihaldurit ka silmusseadme abil otse ühendada, kui operatsioonisüsteem seda toetab.
Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui partitsioon on valitud ja selle failisüsteemi saab varundada. Samuti ei tohi partitsioon olla ühendatud.
- →
Taastab partitsiooni: selle käsuga saab failisüsteemi tõmmisefaili põhjal partitsioonile taastada. Käsu aktiveerimise järel päritakse sinu käest tõmmisefaili nime, mille põhjal taastamine ette võtta. Taastamise sihtmärk peab olema piisavalt suur tõmmisefaili mahutamiseks.
Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui valitud on kas tühi ala või partitsioon, mis ei ole parajasti ühendatud.
Hoiatus: võib kaasa tuua andmekadu
Partitsiooni taastamine olemasolevasse partitsiooni tähendab olemasoleva partitsiooni kõigi andmete hävitamist ja asendamist taastatava tõmmisefaili andmetega.
- →
Näitab partitsiooni omadusi, avades dialoogi teabega parajasti valitud partitsiooni või tühja ala kohta.
Mida dialoogis näidatakse ja mida seal muuta saab, sõltub partitsiooni ja sellel oleva failisüsteemi tüübist ning sellest, kas partitsioon on parajasti ühendatud või mitte.
Nii näiteks ei toeta sugugi kõik failisüsteemid nime määramist. Enamasti ei ole ka võimalik muuta ühtegi omadust,kui partitsioon on ühendatud.
Toome ära kõik partitsioonide ja failisüsteemide omadused, mida üldjuhul saab dialoogis muuta:
Failisüsteemi nime määramine või muutmine
Partitsiooni failisüsteemi muutmine
Hoiatus: võib kaasa tuua andmekadu
Partitsiooni failisüsteemi muutmine tähendab alati kõigi partitsiooni andmete hävitamist.
Failisüsteemi taasloomine partitsioonil
Hoiatus: võib kaasa tuua andmekadu
Partitsiooni failisüsteemi taasloomine tähendab alati partitsiooni kõigi andmete hävitamist. Failisüsteemi taasloomist tuleks kasutada ainult viimase abinõuna, kui partitsiooni failisüsteemi ei saa enam mingil muul moel parandada.
Partitsiooni lippude muutmine
Sõltuvalt kasutatavast partitsioonitabelist on kõigil selle partitsioonidel teatav hulk lippe. Üldjuhul ei ole lippude muutmine vajalik ja seda tuleks teha vaid siis, kui oled täiesti kindel, et tead, mida teed.
Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui valitud on kas tühi ala või partitsioon.

- → (F1)
Käivitab KDE abisüsteemi ja avab KDE Partition Manager abimaterjali (käesoleva käsiraamatu).
- → (Shift+F1)
Muudab hiirekursori noole ja küsimärgi kombinatsiooniks. Klõpsates nüüd mõnel KDE Partition Manager elemendil, avaneb väike abiaken (kui see on antud elemendi kohta olemas), mis selgitab elemendi funktsiooni.
- →
Avab dialoogi, kus saab muuta rakenduse esmast keelt ja tagavarakeelt, kui esmane keel pole saadaval.
- →
Avab vearaporti dialoogi, mille abil saab teada anda veast või esitada oma “soov” millegi parandamiseks.
- →
Näitab versiooni ja infot autori kohta.
- →
Näitab KDE versiooni ja muud olulisemat põhiinfot.

Seda dokumenti on võibolla juba uuendatud. Värskeima versiooni leiad aadressilt http://docs.kde.org/current/extragear/.
- 4.1. Kui suurt ohtu kujutab partitsioonihaldur minu andmetele?
- 4.2. Paigaldasin kõik soovitatud välised failisüsteemi toetuse paketid, aga ikka ei ole kõigi failisüsteemide korral kõik operatsioonid toetatud.
- 4.3. Miks ma ei näe failisüsteemi suuruse muutmisel mingit teavet edenemise kohta?
- 4.4. Miks ma ei saa muuta juurpartitsiooni suurust? Kuidas muuta partitsiooni suurust, millel paikneb minu /home?
- 4.5. Ma saan logi väljundis hoiatusi, et partitsiooni ei saa luua sellise suurusega, mida ma tahan, ja et see luuakse väiksemana. Miks nii?
- 4.6. Kui palju operatsioone saab ootel operatsioonide nimekirja lisada?
- 4.7. Ext2 või ext3 failisüsteemi suuruse muutmine nurjus ning aruandes kõneldi midagi, et “seadmes pole ruumi”. Mis lahti? Kas mu andmed on nüüd rikutud?
- 4.8. Miks ei saa partitsioonihalduriga vormindada disketti? Miks ei ole toetatud CD või DVD kirjutamine?
- 4.9. Miks ei saa muuta amiga või bsd partitsioonitabeliga seadmete partitsioone?
- 4.10. Käivitamisel hangub partitsioonihaldur mitmeks minutiks, püüdes nähtavasti uurida arvuti disketiseadet.
- 4.11. Käivitamise ajal annab partitsioonihaldur teada seadmete uurimisest ja et see võib võtta kaua aega või isegi lõppeda krahhiga.

KDE Partition Manager
Rakenduse autoriõigus 2008, 2009, 2010: Volker Lanz (vl AT fidra.de)
Dokumentatsiooni autoriõigus (c) 2008, 2009, 2010: Volker Lanz. (vl AT fidra.de)
Tõlge eesti keelde: Marek Laane (bald AT smail.ee)
Käesolev dokumentatsioon on litsenseeritud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele.
Käesolev programm on litsenseeritud vastavalt GNU Üldise Avaliku Litsentsi tingimustele.

Partitsioonihalduri peamine veebilehekülg on www.partitionmanager.org. Just sealt leiab kõige värskema versiooni.

Partitsioonihalduri edukaks kasutamiseks on vajalik KDE 4.2 või uuem ning Qt™ 4.4.0 või uuem. Siiski ei ole vaja kasutamiseks KDE-sse sisse logida: partitsioonihaldur töötab ka igas muus töökeskkonnas, kui vaid KDE põhiteegid on paigaldatud.
Põhifunktsioonide täitmisel toetub partitsioonihaldur suurelt osalt teegile libparted. Kopeeritud failisüsteemide UUID-de genereerimiseks on vajalik libuuid, mis on osa paketist e2fsprogs. Partitsioonide ja failisüsteemide teabe hankimiseks kasutatakse ka util-linux-ng projekti teeki libblkid. Kõik need on nõutavad partitsioonihalduri ehitamiseks või käivitamiseks.
Partitsioonihaldur kasutab rohkelt väliseid tööriistu paljude failisüsteemide toetuseks. Konkreetset tööriista läheb vaja ainult siis, kui on tarvis ette võtta mõni operatsioon kindla failisüsteemiga. Kui sul näiteks pole vaja muuta NTFS failisüsteemide suurust, siis ei ole ka vajalik “ntfsresize” paigaldamine. Ükski neist tööriistadest ei ole nõutab partitsioonihalduri ehitamisel lähtekoodist.
Allpool on üles loetud kõik välised tööriistad, mida partitsioonihaldur võib kasutada:
debugfs.reiser4: loeb reiser4 failisüsteemide kasutuse teavet ja nimesid. Kuulub tööriistade komplekti reiser4progs, mille saab alla laadida asukohast http://www.kernel.org/pub/linux/utils/fs/reiser4/reiser4progs/.
debugreiserfs: lieb reiserfs failisüsteemide kasutuse teavet ja nimesid. Kuulub tööriistade komplekti reiserfsprogs, mille saab alla laadida asukohast http://www.kernel.org/pub/linux/utils/fs/reiserfs/.
dumpe2fs: loeb ext2/3/4 failisüsteemide kasutuse teavet. Kuulub tööriistade komplekti e2fsprogs, mille saab alla laadida asukohast http://e2fsprogs.sourceforge.net/.
e2label: loeb ja kirjutab ext2/3/ failisüsteemide nimesid. Kuulub tööriistade komplekti e2fsprogs, mille saab alla laadida asukohast http://e2fsprogs.sourceforge.net/.
fsck.msdos: loeb FAT16 ja FAT32 failisüsteemide kasutust ning kontrollib neid. Kuulub tööriistade komplekti dosfstools, mille saab alla laadida asukohast http://www.daniel-baumann.ch/software/dosfstools/.
hfsck: loeb HFS failisüsteemide nimesid ja kontrollib neid. Kuulub tööriistade komplekti hfsutils, mille saab alla laadida asukohast http://www.mars.org/home/rob/proj/hfs/.
hpfsck: kontrollib HFS+ failisüsteeme, Kuulub tööriistade komplekti hfsplusutils, mille saab alla laadida asukohast http://www.penguinppc.org/historical/hfsplus/.
jfs_debugfs: loeb JFS failisüsteemide kasutuse teavet. Kuulub tööriistade komplekti jfsutils, mille saab alla laadida asukohast http://jfs.sourceforge.net/.
jfs_tune: loeb ja kirjutab JFS failisüsteemide nimesid. Kuulub tööriistade komplekti jfsutils, mille saab alla laadida asukohast http://jfs.sourceforge.net/.
ntfslabel: loeb ja kirjutab NTFS failisüsteemide nimesid. Kuulub tööriistade komplekti ntfsprogs, mille saab alla laadida asukohast http://www.linux-ntfs.org/.
ntfsresize: loeb NTFS failisüsteemide kasutuse teavet, kontrollib ja muudab nende suurust. Kuulub tööriistade komplekti ntfsprogs, mille saab alla laadida asukohast http://www.linux-ntfs.org/.
swapoff: lülitab välja saaleala (swap) failisüsteeme. Kuulub tööriistade komplekti util-linux-ng, mille saab alla laadida asukohast ftp://ftp.us.kernel.org/pub/linux/utils/util-linux-ng/.
swapon: lülitab sisse saaleala (swap) failisüsteeme. Kuulub tööriistade komplekti util-linux-ng, mille saab alla laadida asukohast ftp://ftp.us.kernel.org/pub/linux/utils/util-linux-ng/.
vol_id: loeb linuxswap failisüsteemide nimesid. Kuulub paketti udev, mille saab alla laadida asukohast http://www.us.kernel.org/pub/linux/utils/kernel/hotplug/.
xfs_db: loeb XFS failisüsteemide kasutuse teavet ning loeb ja kirjutab nende nimesid. Kuulub tööriistade komplekti xfsprogs, mille saab alla laadida asukohast ftp://oss.sgi.com/projects/xfs/cmd_tars/.

Et KDE Partition Manager oma süsteemis kompileerida ja paigaldada, anna KDE Partition Manager baaskataloogis järgmised käsud:
%
./configure
%
make
%
make install
Kuna KDE Partition Manager kasutab autoconf'i ja automake'i, ei tohiks kompileerimisel probleeme esineda. Kui neid siiski ette tuleb, anna sellest palun teada KDE meililistides.

The Linux Information Project sisaldab hulganisti teavet Linuxi kõikvõimalike tahkude kohta. Eriti inforohke on artikel partitsioonide kohta. Samamoodi on olulised artiklid partitsioonitabelite, kõvakettaseadmete ja failisüsteemide kohta.
Linux Partition HOWTO annab ülevaate kettaseadmete käitlemisest ja partitsioneerimisest Linuxis ning Linuxi loomupärastest failisüsteemidest. Samuti tutvustatakse saalealapartitsioone.
Wikipedia sisaldab artiklit ketta partitsioneerimise kohta.

- Käsk
Partitsioonihalduris on käsk üks osa tööst. Need on väga süvataseme sammud, mida sageli teostab mõni väline tööriist ja millest saab aimu ainult üksikasjalikus edenemisaruandes.
Kasutajal pole tavaliselt vaja käskudega üldse pead vaevata.
Vt. ka Operatsioon, Töö.
- Silinder
Üksus, milleks on jagatud seade. Mõned operatsioonisüsteemid ja paljud kettatööriistad nõuavad, et partitsioonid algaksid ja lõpeksid silindri piiril. Partitsioonihaldur seob seepärast partitsioonid automaatselt silindripiiriga, kui kasutaja muudab nende algust või lõppu.
- Silindri suurus
Sektorite arv seadme silindris. Selle arvutamiseks korrutatakse peade arv sektorite arvuga rajal.
- Seade
Füüsiline kettaseade. Need jagunevad loogilisteks sektsioonideks, mida nimetatakse partitsioonideks, vastavalt partitsioonitabelile.
- Kettanimi
Partitsioonitabeli teine nimi, mis on pärit SUN/BSD maailmast.
Märkus
Neid on hõlpus segi ajada, kuid kettanimel ei ole midagi ühist failisüsteemi nimega.
Nime kohta kõneleb lähemalt see Wikipedia artikkel.
Vt. ka Partitsioonitabel.
- Laiendatud partitsioon
Partitsioon, mis sisaldab teisi partitsioone. Laiendatud partitsioonid ise saavad olla ainult peamised ehk primaarsed partitsioonid. Laiendatud partitsioonide olemasolu sõltub kasutatavast partitsioonitabeli tüübist. MS-DOS partitsioonitabelid lubavad üht laiendatud partitsiooni seadme kohta.
Vt. ka Peamine (primaarne) partitsioon, Loogiline partitsioon.
- Failisüsteem
Failisüsteem määrab, kuidas on partitsioonis korraldatud andmete hoidmine (failid koos oma metaandmetega, kataloogid ja nende metaandmed, vaba ruum). Failisüsteemide tüüpe on väga palju, mõned on algselt pärit UNIX-i või Linuxi maailmast, mõned mitte. UNIX-i ja Linuxi levinumateks failisüteemideks on näiteks ext2, ext3, reiserfs ja xfs.
- Failisüsteemi nimi
Mõned failisüsteemid (nende seas ext2/3/4, FAT16/32 ja NTFS) toetavad failisüsteemile nime määramist, mida suudavad seejärel tuvastada sellised tööriistad nagu partitsioonihaldur või muud rakendused.
Märkus
Neid on hõlpus segi ajada, kuid failisüsteemi nimel ei ole midagi ühist kettanimega.
- Lipp
Vt. Partitsiooni lipp.
- Pea
Üksus, milleks on jagatud seade.
- Töö
Partitsioonihalduris koosnevad operatsioonid töödest. Tavaliselt ei puutu kasutaja töödega üldse kokku, neist saab aimu ainult ootel operatsioonide teostamisel. Siis näitab partitsioonihaldur edenemisdialoogi, kus on kirjas kõik operatsioonid ja nende tööd ning näha, millist operatsiooni ja tööd parajasti teostatakse.
Vt. ka Operatsioon, Käsk.
- Nimi
Kas kettanimi või failisüsteemi nimi.
Vt. ka Kettanimi, Failisüsteemi nimi.
- Loogiline partitsioon
Partitsioon laiendatud partitsiooni sees.
Vt. ka Peamine (primaarne) partitsioon, Laiendatud partitsioon.
- Operatsioon
Partitsioonihaldur jagab oma tegevuse operatsioonideks, töödeks ja käskudeks.
Operatsioonid on neist kõige nähtavamad. Kui valid graafilises kasutajaliideses mõne toimingu, siis lisab see peaaegu kindlasti uue operatsiooni ootel operatsioonide nimekirja. Asja tuum on järgmine: tõenäoliselt läheb vaja õige mitu sammu, et käia läbi teekond praegusest olukorrast selleni, mida sina soovid. Mõne sammu teostamine võib võtta omajagu aega (näiteks suure failisüsteemi kopeerimine või peaaegu täis failisüsteemi suuruse muutmine). Et sa ei peaks istuma pikalt arvuti ees ja ootama, kuni selline samm täidetakse, enne kui saad ette võtta uue sammu, võimaldavad operatsioonid määrata kindlaks, mida arvuti peab tegema, et sinu soovitud olukorda jõuda. Seejärel saad lasta hakata partitsioonihalduril operatsioone teostama ning võid ise arvuti juurde tagasi tulla alles siis, kui kõik on juba tehtud.
Operatsioonid on näha ootel operatsioonide nimekirjas. Kuni operatsiooni pole teostatud, võib selle hõlpsasti tagasi võtta, ilma et midagi kuskil muudetaks.
- Partitsioon
Kõvakettaseadme osa, mis võib sisaldada failisüsteemi või teist partitsiooni. Ilma vähemalt ühe töökõlbliku partitsioonita ei saa ketast kasutada.
Vt. ka Seade, Partitsioonitabel, Peamine (primaarne) partitsioon, Laiendatud partitsioon, Loogiline partitsioon.
- Partitsiooni lipp
Partitsiooni tähis. Nende olemasolu sõltub kasutatava partitsioonitabeli tüübist.
- Partitsioonitabel
Väike sektsioon seadme alguses, kuhu salvestatakse teave seadme partitsioonide paigutuse kohta. Partitsioonitabeleid on eri tüüpi, kõigil oma piirangud.
Mõnikord nimetatakse neid ka “kettanimeks”.
- Peamine (primaarne) partitsioon
Partitsioon, mis asub otse partitsioonitabelis, erinedes sellega loogilistest partitsioonidest, mis asuvad laiendatud partitsioonis.
Partitsioonitabelid tavaliselt piiravad peamiste partitsioonide arvu, mida seadmes saab luua. MS-DOS partitsioonitabelid lubavad näiteks luua maksimaalselt neli peamist partitsiooni.
- Sektor
Üksus, milleks jagunevad seadmed. Partitsioonid peavad alati algama ja lõppema sektori piiril.
- Sektori suurus
Baitide arv sektori kohta seadmes. Enamiku tänapäeva seadmete sektori suurus on 512 baiti.